Kevadel alanud “Avastades” seiklusorienteerumise sari jõudis jaanuaris üheksanda osavõistluseni, mis leidis seekord aset Kohilas. Kohila on põnev paik Tallinna ja Rapla vahel, kus 2017 aasta andmetel elab nõks üle 3000 elaniku. Kohila pindala on 3,85 ruutkilomeetrit ja see sobib jala seiklemiseks ideaalselt. Enne seiklust sai eeltööna uuritud koha ajalugu ning erinevate kaardikihtide abil proovisin leida põnevaid kohti.

Nagu “Avastades” seiklusele kohane, siis punktideks võiks olla piirkonna põnevad paigad, ajaloolised hooned, mäletusmärgid ja infotahvlid huvitavate objektide kohta. Lumises Kohilas kohapeal eelluuret tehes pühkisin lumest puhtaks rohkem kui 50 pinki ja parkides olevat kivi. Kõrvaltvaatajale võis see vaatepilt omamoodi naljakas või suisa imelik tunduda.

Peale 5-tunnist seiklemist oli selge, et mälestuspinkidega on olukord suhteliselt kesine. Huvitav, kas mul ei jäänud ühtegi pinki tõesti silma või neid lihtsalt Kohilas ei olegi? Mäletan, et kunagi oli Tohisoo mõisa juures üks pink, aga sel korral polnud sedagi. Sama teema oli mälestuskivide ja mälestusmärkidega. Nende esinemissagedus oli väga tihe Kohila keskmes, aga parkidest midagi põnevat leida ei õnnestunud.

Kokku sai eeltööna fikseeritud ära rohkem kui 70 punkti ja enne seiklust tuli teha valik, et kaardile pääseks 40 parimat punkti. Sel korral oli valikut teha üsna lihtne, sest välja jäid tuletõrjehüdrandid, erinevad gräffitid ja liiga tihedalt üksteise lähedal olevad punktid. Tavaliselt leiab igast linnast vähemalt 5 maja, kus on kirjas aastarv, kas tuulelipul või maja otsaseinal. Kohilas ei hakanud silma ühtegi tuulelippu ja suure punnitamise peale leidsin ühe aastaarvuga maja. Kuna aastaarv oleks pimedas raskelt loetav ja lambiga kohalikke elanike aknasse näidata ei ole eriti hea mõte, siis jäi ka see punkt rajalt välja.

Ainuke maja Kohilas, kust korraldajana suutsin leida aastaarvu hoone valmistamise kohta

Varasem seikluste korraldamise kogemus on näidanud, et tavaliselt leiab ägedaid punkte mõisade ja koolide lähedusest. Mõisade juures on üldiselt mõni mälestuskivi või siis infotahvel mõisa kohta. Koolide juures on tihti lõpetanud lendude mälestuspingid või istutatud puud. Tuuseldasin korralikult kooli ümbruses, aga lõpetanud lendude mälestusi silma ei hakanud.

Lõpuks sai seikluskaart valmis ja osalejad võisid rajale tormata. Seikluskaart oli A4 formaadis ja sisaldas 40 punkti, millest osa oli toodud ära fotodena. Seikluse tulemusi vaadates midagi keerulist ei olnud ja paljud tiimid suutsid võtta kõik punktid. Seikluskaart oli selline:

Seiklusorienteerumine – Avastades Kohilat – Seikluskaart

Kiiremad tiimid jõudid rajale esimese seikluspäeva õhtul ja üsna kohe anti märku, et ühele punktile ei pääse legaalseid teid pidi ligi. Punktiks oli KP94, mis asus vana Paberivabriku territooriumil. Küsimus oli ühe hoone katuse ääres asuva kella kellaaja kohta. Rada ettevalmistades oli ligipääs hoovile avatud, aga tööpäeva lõpuks suleti värav. Nutikamad tiimid roomasid värava alt hoovi, sportlikumad tiimid ronisid üle aia. Kuna mõlemad lahendused polnud head, siis otsustasin selle punkti tühistada ja järgmine kord vaatan väravaid teravama pilguga.

KP94 – Punkt, kuhu oli piiratud ligipääs ja seetõttu tühistasin selle punkti tulemustes.

Peale selle punkti läbimist hakkas tunduma, et Kohilas on ühe elemendi esinemissagedus väga suur. Selleks elemendiks olid kellad, mida jäi rajal silma 6-s eri kohas. Kuna Kohilat läbib raudtee, siis “kellapeale minek” võib olla tõsine teema. Mujal linnades pole nii palju kellasid igaljuhul silma hakanud.

Seikluse esimesed päevad olid täitsa rahulikud, aga mida päev edasi nädalalõpu poole, seda hullemaks hakkas asi minema. Postkast oli registreerimissoovidest umbes ja kokku registreeris end seiklusele 93 tiimi. Rajale jõudis 89 tiimi(üks neist ratastel). Sellega oli eelmisel nädalal Rapla Seiklusorienteerumisel tehtud osalejate rekord taaskord purustatud(Raplas käis rajal 76 tiimi).

Tulemusi analüüsides jäi silma, et 34 tiimi on eksinud punktiga number 53. Punktiks oli vesiveski juures olev infotahvel ja küsimus oli selline: Infotahvel – Mitu aastat kestis kapitaalremont? Vastuse variantideks olid 4, 6 või 8 aastat. Õige vastus oli 6, aga 34 tiimi valis vastuseks 4. Seiklusministeeriumi Facebooki lehel olevas postituses tekkis arutelu ja pakuti välja ka mõned lahendused, et miks vastus võis valesti minna.

Kohila raja kõige keerulisem punkt tiimide jaoks oli punkt number 53. Selle punktiga eksis 34 tiimi.

Kui sul tekkis mõne punkti kohta veel küsimusi, siis kirjuta julgelt: Joonas@seiklusministeerium.ee ja jagan hea meelega infot.

Seikluse esikolmikus käis tihe rebimine ja esimesed 13 tiimid olid sellised:

Seikluse tulemused – Avastades Kohilat

 

Ülejäänud seiklejate tulemusi ja teekondi saab näha siit: https://nutilogi.web.app/AvastadesKohilat

Seiklejate teekondi näed valides Tracks ja valides Replay. Valikutest vali ühisstart ja alt äärest saad valida mahamängimise kiirust. Show KP-s paneb punktid kaardile. Tulemuste lehel tiimi nimel klikkides on näha ka õiged ja valed vastused.

Aitäh kõigile osalejatele ja uute seiklusteni! Kui tekkis huvi selliste seikluste vastu, siis juba reedel lähme vaatame Saku põnevamad paigad üle:

29.01-07.02 Seiklusorienteerumine Avastades Sakut