Täna hommikul panin äratuse helisema natukene varasemaks. Muidu ärkan 5:22, aga täna tirises telefon juba 5:10. Viimase nädala ilmad tekitasid tunde, et just täna võiks teha selle aasta esimese treeningu ja sõita rattaga tööle. Ust avades, avanes lumelögane vaatepilt, mis erilist optimismi ei sisendanud. Siiski võtsin südame rindu ja läksin.

Eelinfoks võin öelda, et töökoht asub mul umbes 6 km kaugusel kodust ja teele jääb üks kõva tõus. Selle tõusu lõpuks olin ma suhteliselt läbi ja jõudsin tööle 24 minutiga kella kuueks. Seal vaadati mind ikka väga imeliku pilguga. Kuna peale lõunat oli mul kavas üks ärikohtumine kesklinnas, siis otsustasin kodust läbi käia ja ratta auto vastu vahetada. See oli tagantjärgi mõeldes õige otsus, sest higine ja üleni sopane tüüp ei mõjuks eriti usutavalt. Kuna rattal porilaudu polnud, nägin välja nagu püksi teinud asokas. Märga olekut kompenseeris see, et töölt koju sõites oli tõus vahetunud langusega ja see andis ka tunda sõiduajas. Sports-tracker rakendus andis läbitud distantsi ajaks 17 minutit.

Seda rakendust avades oli väga tore näha, et vahepeal on toimunud rakenduse uuendus, mis kohe avalehel soovitab rohkem liikuda. Nädalas võiks tema soovitusel liikuda tund ja 30 minutit. Peale tänast on mul läbitud 41 minutit ja kolm päeva on veel ees. Mulle see uuendus meeldib, kuidagi väga mugav ja põnev vaadata 🙂

Peale kahte rattaga sõidetud otsa oli tunne kuidagi positiivne ja mõnus oli olla. See ongi vist spordi võlu. Isegi väike liigutamine paneb tööle hea-tuju-olu hormoonid ja teeb olemise heaks. Kindlasti esimesel võimalusel uuesti.

Töökaaslase kommentaar: Tead, keegi hull on täna rattaga tulnud!